Teinekord mulle meeldib internetis tuhnida ja leida igasugust toredat ja õpetlikku lugemist. Täna sattusin peale artiklile AIDSi kohta. Artiklis väidetakse, et AIDS on ülemaailme pettus ja raha teenimise viis. Loodetavasti ei šokeeri ma nüüd kedagi, aga olen ise juba pikemat aega arvanud, et AIDS on väljamõeldud haigus ja sellele on olemas ka ravim. Lihtsalt meile sellest ei räägita, sest kasulikum on ju inimesele öelda, et jajah, sul on AIDS ja talle seejärel igasugu kalleid ravimeid pähe määrida. Ja olgem ausad - kui kellelegi meist öeldaks, et sa põed AIDSi, siis hakkaks ikka kartma küll ja oled nõus igasugu ravimeid endale sisse sööma. Juba see sõna ise tekitab hirmu.

Kopeerin ühe lõigu artiklist: Võitlus AIDSiga – see on näide tüüpilisest grandioossest lollitamisest, mis kaasaegses maailmas õitseb. Ausate teadlaste vaatenurk väljendub väikesetiraažilistes teaduslikes kogumikes, mingites ülikooli ajalehtedes, raadiosaadetes. Samas, kui heldelt kinnimakstud „ametlikku“ propagandat viiakse läbi planetaarses mastaabis.
Ja lõpuks, sellele gigantsele valede veekeerisele on veel üks liitlane – rumal, ahne ja arg inimkond.
J. Lorents kirjutab raamatus AIDSist: „Paljud teadlased teavad AIDSist tõde“. Kuid on tohutu materiaalne huvitatus. Sõlmitakse miljardilisi tehinguid, õitseb AIDSiga seotud äri, jne. Seepärast teadlased vaikivad, saades sellest vaikimisest endale kasu. Selline on see rumal maa-ilm, kus tõde pole isegi õpetlastele vaja. Sellist globaalset hullust, rajatud kommertsalusele, ei tundnud isegi „pime keskaeg“.

Keda hakkas asi huvitama, siis artiklit ise näeb siit